Kõige õigem autopesuviis

Aeg duši alla minna!

Esiteks tuleb autokere loputada, eemaldada pori ja lahtine mustus. Nii on pind ka jahutatud ja šampooni kiirel kuivamisel tekib kereosal vähem plekke. Et autopesu oleks võimalikult täiuslik, soovitame mustemate osade pesuks kasutada eraldi käsna. Nii väheneb värvkatte ja tuleklaaside liiva- ja soolajääkidega kriimustamise oht. Käepärast tuleks panna seemisnahast lapp – mida suurem see on, seda kiiremini saab pinnalt eemaldada loputusvee jäägid. Kuivatamiseks võib kasutada ka sünteetilist nahka või flanellrätikuid, kuigi nende materjalide imamisvõime pole nii suur. Pärast loputamist on soovitatav autot veidi liigutada, et vältida vee kogunemist piduriklotsidele ja hoida ära roostetamist.

Kõige mõistlikum on pesemist alustada ülevalt. Esmalt peske ja loputage autot ühelt küljelt ja seejärel teiselt küljelt. Korraga terve kere pesemisel võib puhastusvahend kuivada ja moodustada plekke. Unustada ei tohi ukseservade ja teiste „nähtamatute“ värvitud osade pesemist. Lihtsam on maha loputada vahalisandiga šampoone. Väga määrdunud auto pesemist soovitame alustada altpoolt.

Kere kontrollimine

Autokere on esimene osa, millele avaldub kahjulik mõju – liivaterad, sool, tõrv, õli jm maanteesaast. Linnuekskremendid, eriti kui linnud on eelnevalt söönud happelisi toite nagu marjad ja puuviljad, võivad hävitada kaitselaki, tungides vahel isegi värvini. Seega tasub lisaks kapotile ja pagasiruumi luugile kontrollida aeg-ajalt ka katuse seisundit. Eessõitvate ja vastutulevate autode rataste alt lendavad kivid võivad värvkattesse kriimud tekitada hetkega. Eritähelepanu tuleks pöörata auto esiosale ja põrkerauale, mis saavad kõige rohkem tabamusi. Suuremad kriimud võivad ka uuel autol muutuda mõne päevaga roosteallikaks.

Vahatada või mitte?

Vastus sellele küsimusele ei peitu mitte ainult vabas ajas ja tahtes. See seisneb vahapuhastuse ja poleerimise peamistes funktsioonides, kaitselaki ülemise kihi ning kere ja selle välisvaenlaste vahele kaitsva kihi loomises. Enamik vahasid ja kerepoleerijaid sisaldavad leebeid abrasiivseid osakesi, määrdeaineid ja vahasid. Puhastuslisandid eemaldavad oksüdatsioonikihi ja panevad autokere läikima, läbipaistev vahakate toimib katsekihina. Regulaarne autokere puhastamine ja vahatamine hoiab ära värvi oksüdeerumise. Autovahad on saadaval pastadena ja viskoossete vedelikena. Enimnõutud on vedelikud, need on kasutajasõbralikud ja nende abil saavutatakse ühtlasem tulemus. Pastad võivad aga osutuda ökonoomsemaks, kuna vedelat vaha valatakse pudelist sageli liiga palju.

Vahatamisel tuleks plaanitud tulemuste saavutamiseks silmas pidada järgmist:

• Vaha tuleb kanda puhtale ja kuivale autokerele. Erandiks on kiirvahad, mida saab kasutada kohe pärast auto loputamist ilma pinda eelnevalt kuivatamata.

• Vahatada tuleks varjus. Päikesevalgus, nagu ka kuum autokere, stimuleerib vaha kleepumist pinnale ja teeb vahatamise raskeks. Ideaalne õhutemperatuur jääb vahemikku 10 - 30 °C.

• Vaha tuleb ringjate liigutustega kanda soovitatavalt korraga väikesele pinnale (0,5 m × 0,5 m) või ühele paneelile, lasta pinnal tõmbuda häguseks (kuid ei ole kuivanud) ja alles seejärel poleerida.

• Vahatada ei või autokere neid osi, mille kaitselaki kiht on kahjustatud.

• Enamik vahasid on mõeldud ainult värvitud pindadele. Neid vahasid mujal kasutades on tulemuseks plekid. Seega plastpõrkeraudade eelnev töötlemine mõne plastpindade hooldusvahendiga hõlbustab valgete vahaplekkide eemaldamist vahatamise järel.

• Ühtlase vahakihi saate kõige hõlpsamini kergelt niiske käsna või ebemetevaba lapiga. Nii vahatamiseks kui ka poleerimiseks on parim mikrokiud-lapp.